Friday, October 16, 2015

Moodul 2. TEADMUSJUHTIMINE JA ÕPPIV NING TEABEKÜLLANE ORGANISATSIOON. FORMAALNE JA INFORMAALNE ÕPPIMINE. INFOKULTUUR

Õppivat organisatsiooni iseloomustab pidev liikumine- teel olek- ühtse eesmärgi nimel, milleks on edukus.
Gohi viis strateegiliselt olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile liiguvad tänapäevases suunas, kus peetakse oluliseks meeskonnatööd, juhtimisse kaasamist ja ühiste otsuste tegemise vastutust.
Oluline tingimus õppiva organisatsiooni kujunemisele on ka aeg, midagi ei toimu päris üleöö, muutustest tuleb varuda aega ja kannatust.
Üks peamisi õppiva organisatsiooni kontseptsiooni esindajaid on Peter M. Senge.
"Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse ning oluliselt laiem kontekst, miks ühte või teist arendusmeetodit kasutatakse. "(Virkus, S., kuupäev puudub)
Õppivas organisatsioonis ei ole tähelepanu esmajärjekorras uute teadmiste omandamisel, vaid olemasoleva teadvuse tõlgendamisvõime suurendamisele.
Teadmusjuhtimine ja õppiv organisatsioon on tihedalt seotud. Üks ei saa eksisteerida teiseta.
Mõlemas on teatud määral oluline koht koostööl ja jagamisel.
Infopädevus ehk infokirjaoskus on tänapäevases maailma saamas ühe suurema kaalu.
Infokultuur on osa asutuse või firma kultuurist. siia alla kuuluvad infoliikumine, talletamine ja kommunikatsioon. Erinevates uuringutes on tõestatud, et infokultuuri ja tõhusa organisatsioonilise tegevuse vahel on tugev seos.
Infokäitumine kätkeb endast aktiivset ja passiivset info otsimist ja kasutamist.
Formaalne õppimine on traditsioonidega, selle on kindel koht ja aeg ning formaat. Selline õppimine on kohustuslik noorematele, et tekiks õpiharjumus. Olen seisukohal, et formaalne õppimine peaks olema seotud ka mitteformaalse õppimisega, et hoida ja tekitada huvi õppimise juures. Kuna mitteformaalset õpet peetakse vabatahtlikuks, siis selleks peab olema õppijal sisemine motivatsioon targaks saada ja peab olema tekkinud arusaam, et õpitase iseendale.
Informaalne õppimine toimub tegelikult koguaeg, Olen päris kindel, et seda võib nimetada ka variõppeks, st õppimine toimub juhuslikult igapäevaelu situatsioonides.

Thursday, October 15, 2015

Taristu kasutamine

Tuesday, October 6, 2015

Artikli analüüs

Artikkel asub siin

Lugesin artiklit L.J. Ponzi, M. Koenig "Knowledge management:another management fad?"
Artiklis tutvustatakse ühte uuringut, mis viidi läbi 5 aasta jooksul. Selles uuriti kolme erinevat infojuhtimise suunda - kvaliteediringid (Quality Circles), äriprotsesside liitumine (Total Quality Management) ja äriprotsesside juhtimine (Business Process Reengineering) ning võrreldi seda teadmusjuhtimisega.
Artikli autor viitab oma kirjatükis päris mitmele teoreetikule ja praktikule:

  • Ponelis ja Fair - Wessels ( 1998) väidavad, et teadmiste juhtimine on uus mõõde strateegilisele info juhtimisele. 
  • Davenport ja Prusak ( 1998) väidavad, et teadmiste juhtimine on protsess, mille käigus teadmised salvestatakse, jagatakse ja suunatakse. 
  • Skyrme ( 1997) on seisukohal, et teadmusjuhtimine on väga efektiivne süsteemne tegevus, mille käigus luuakse, kogutakse, organiseeritakse, uuritakse ja kasutatakse teadmisi.
Eelpool nimetatud infojuhtimise suunad on lihtsamalt öeldes teadmusjuhtimise eelkäijad. Enne vanast loobumist tuleb leida uus ja töötavam viis. Iga moehullusega kaasa minna ei tasu.
Artiklist selgub, et uuringu läbiviimiseks kasutati mudelite teemal ilmunud artikleid, mille sisu ja pealkirju analüüsiti sellest seisukohast, et kas info juhtimise mudelid töötavad, kas neid kasutatakse aktiivselt ning kas need on efektiivsed.
Kokkuvõtteks jõuti seisukohale, et peale viis aastat uurimist ja mudelite kasutamist oli näha teatavat raugemise dentsentsi. Püsima jäi kauemaks teadmusjuhtimise kontseptsioon. Kuid lõplikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi selle uuringu põhjal veel ei tehtud. Pigem oldi ettevaatlik ja anti lubadus, et täpsemate tulemuste selgumiseks tuleb teha veel täiendavaid uuringuid.


Kasutatud kirjandus:
Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145. Loetud aadressil:  http://www.informationr.net/ir/8-1/paper145.html#pon98


Monday, October 5, 2015

Argumenteeritud lähenemine teadmusjuhtimisele

1.Teadmusjuhtimise mõiste on läbi ajaloo kujunenud ja uueks saanud. Algselt mõeldud pigem äriga tegelevate firmade tegevuse kirjeldamiseks. Hiljem innovatsiooni ja tehnika kiire arenguga on ka hariduses asendunud infojuhtimise mõiste pigem teadmusjuhtimisega, mis on oma tähenduselt laiem ja hõlmab erinevaid aspekte. Minu jaoks avab teadmusjutimise olemuse kõige paremini teadmine, et see on süsteemne lähenemine “organisatsioonisiseste teadmiste ja kogemuste välja selgitamise ning kogumise, organiseerimise, edastamise ja juhtimise protsessile, mis võimaldaks töötada kiiremini, kasutada head praktikat ning vähendada kulukaid muudatusi ja dubleerimisi projektides. “ (Virkus, 2015)
2.Teadmusjuhtimise konseptsiooni areng on olnud kiire ning sai alguse eelmise sajandi lõpust. Algselt USA-st päris K. Wiiki võiks pidada tinglikult teadmusjuhtimise mõiste isaks, kui ta 1980ndate teisel poolel seda seminarettekandes kasutas. Mõiste sai suuremat kõlapinda 1990ndatel ning hakkas aegapidi transformeeruma. Algselt juhtimisalasest terminist on tänaseks kujunenud strateegia, mida võib vaadelda kui teadlikku ja eesmärgipärast lähenemist organistasiooni teadmusele.
Peamised esindajad lisaks Wiigile on K. Dalkir, B. Duhon, H. Scarborough, Prusak, I. Nonaka ja H. Takeuchi.
3. Teadmusjutimisel eristatakse tavaliselt kolme arenguetappi, aga mõnikord tuuakse juurde ka neljas:
Esimesele arenguetapile on iseloomulik algselt arusaamine suurte firmade juhtkonnas, et erinevad struktuurid ja osakonnad teevad kõiki asju otsast peale, mis kuskil on juba valmis tehtud, nn “jalgratta leiutamise sündroom”. Leiti, et kui teadmisi jagada, muutub kogu tegevus efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt said esimese etapi märksõnadeks teadmusvarade juhtimine, teadmustehnoloogiad ja teadmuse hindamine
Teisele arenguetapile võib iseloomulikuks pidada seda, et sooviti õppida teiste parimatest praktikatest. Kõik töötajad firma sees pidid õppima ja oma kogemusi jagama. See arenguetapp lisas uued tahud teadmusjuhtimisse – organisatsiooniline õppimine, organisatsioonikultuur ja kommunikatsioon, koostöö ja kogukonnad, intellektuaalne kapital ja teadmistega lõimunud äritoimingud.
Kolmandas arenguetapis, kui oldi teadlikud omavahel infovahetamisest tekkis vajadus seda ka kirja panna ja kirjeldada nii, et see, kes seda vajab leiaks selle võimalikult ruttu üles. Seega tuli infot kirjeldada ja varustada see sobivate metaandmetaga. Kolmas arenguetapp lisas juurde teadmusjuhtimisse - teadmiste arhitektuur , teadmuseestvedamine ja muutustejuhtimise strateegia.
Neljandale arenguetapile on iseloomulik, et tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.
4. Teadmusjutimise lähtealusteks pean kompetentse ja võimeid, teadmussiiret ja teadmiste kaitset, innovatsiooni ja teadmiste loomist, teadmuspõhiseid strateegiad ja teadmuspõhise organisatsiooni loomise strateegiat. Teadmusjuhtimine on olulisel määral ka seotud paljude teiste teadusvaldkondadega: religiooni ja filosoofiaga, psühholoogiaga, majadus- ja sotsiaalteadustega, ärivaldkondadega, raamatukogundusega ja paljude teiste aladega.
5.  Infojuhtimise peamine eesmärk on teha õige informatsioon õigel ajal ja kohas kättesaadavaks. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja –strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised ja teadmus.
6. M. Bucklandi loodud tüpoloogia eristab kolme kategooriat:
protsess
teadmine
asi
Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:
Andmed
Informatsioon
Teadmised
Teadmus/tarkus
7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad
Teadmisi saab hankida teiste aga ka enda parimatest kogemustest ja heast praktikast. Lisaks saab teadmisi hankida läbi organisatsiooni mälu, kuhu on salvestatud erinevad infokillud: sündmused, dokumendid, otsused, illustreerivad materjalid, videod, e-mailid jm.
8. Väljendatud teadmus on kõik see, mida inimesed omavahel räägivad ning seetõttu on seda ka kerge ühelt indiviidilt teisele edasi anda. Siia alla kuuluvad ka kõik kirja pandud sõnad erivormides.
Vaiketeadmus on informatsioon või teadmised, mida on äärmiselt raske viia materiaalsesse vormi.
Kasutatud kirjandus:


Thursday, October 1, 2015

Meie kooli taristu plaan


Kaardistasin taristu, infosüsteemid, personali, digivahendid, koolitused, e-õppekeskkonnad ja selle, mis on võimaldatud õpilastele Mindomos.
Meie kool on valinud oma teeks minna VOSK-i peale, meil pole õpilastele kasutusse anda tahvelarvuteid.
Sellel aastal õpetan taas esimest klassi ja näen nende väga kehvasid digioskusi, arvan, et need on otseses seoses perekonna majandusliku olukorra ja vanemate haridustasemega. Seega on tekkinud suur vajadus muretseda klassikomplekt tahvelarvuteid, et saaksime digivahendeid kasutada ka arvutiklassist väljaspool ning tõsta seeläbi õpilaste digitaalset kirjaoskust.
Õpetajatetoast kaotasime eelmise aasta alguses ära printer-skänner-koopiamasina ja liitsime end vallas oleva kombainiga, kus kõigil õpetajatel on võimalik piiramatus mahus printida, paljundada ja skännida. Süsteem toimib kenasti.
Unistame kiiremast internetist ja wifi-ühendusest, mis ilmselt selle aasta lõpus või uue aasta alguses ka meile jõuab, sest juba alates augustist veetakse meie külas ja selle ümbruses valguskaablit.
Unistada tuleb suurelt ning unistustel on erakordne võime ühel hetkel  ka täituda!